Tarmo Urb: Eesti rahvas on nagu kaev – tibatilluke, aga sügav…

Tarmo Urb koos vennakse Toomaga on maailmaski tuntud laulja, kelle värvikad seiklused erinevate maade õukondades, hõimudes ja eri rassidest ning rahvustest õrnemagi sooga on omaette ime– ja vägilood. Millise eestlase muusikat veel Valges Majas koorekihi poolt hardunult kuulatud (küll plaadi pealt, sest kutset ise kohale ilmuda ei võtnud Tarmo vastu – küllap protestiks Clintoni indiaani-poliitika vastu)? Või kes meist veel visanud viina KGB kindralitega Moskvas, samal ajal kui Eestis olnud tagaotsitav? Ja Rio de Janeiro inim– ja keskkonnaarengu konverentsil 1992 esindasid USAd ei keskid muud kui vennad Urbid.

Tarmo on otsekui noor Sõdur-Kuningas, kelle väge kes teab kuidas Teistsugusel Eestil vaja võib minna. Mehekssaamise kunsti tundub ta olevat õppinud ennekõike põlisindiaanlaste peyote–riitustes, suhtlemises nende selgete, kirgaste inimestega viimase kümne aasta kestel.

Kui USA–s maandusime, siis mingil hetkel ilmus mu vennale ilmutus: täies indiaani rituaalirüüs mees ilmus taevast ja tegi meile rituaalse tervituse ning nagu kutsus, viipas meid… Edasi viis üks asi teiseni, kuni lõpuks meid kutsuti Grand Canionisse kõigi indiaani rahvaste 4–päevasele koosviimisele eesmärgiga oma palvega kaitsta Suurt Kanjonit kui ühte suurt Ameerika pühamut. Sellel kohtumisel meid paluti esineda ja me rääkisime eesti rahvast ja tema võitlusest fosforiidikaevanduse vastu, milles ta ühines – ja võitis. Laulsime paar laulu. Samal öösel paluti meid ühineda peyote tseremooniaga, kuhu mitme tuhande inimese hulgast oli kutsutud 28. Järgmisest päevast olime asjas silmini sees.

See oli hästi intensiivne. Ka mina olin lugenud Castaneda raamatuid ja võin veel korda öelda, et need jäävad siiski ilukirjanduse valdkonda. Kui asi puudutab tegelikku peyote kogemust, siis igal inimesel on see täiesti unikaalne – igaüks võib kirjutada oma raamatu peyote tegevusest. Sest peyote aktiviseerib sinu tegelikku olemust. Kui sa oled sitapea, siis nüüd sa oled eriline sitapea. Kui sul on miski missioon, siis ta annab sulle selle täitmiseks tohutu toetuse, avardab su vaadet ja võimeid, tõstes need mingiks ajaks ligi 100%–liseks. Ja iga tseremoonia on täiesti erinev, sõltuvalt sellest, kus sa ise oma arengus parajasti asud.

Me oleme selle kümne aasta jooksul teinud läbi tohutult palju tseremooniaid. Meid kutsutakse kogu aeg osalema, sest ilmselt on meie kasutegur suhteliselt arvestatav. Seal ju nähakse, milleks keegi sinna tuleb. Ja sellepärast olen soovinud ka eestlastele tutvustada peyote tseremoonia olemust. Ma olen kindel, et eestlastel on ka endal, kui otsida, taimed, mis niiöelda aktiviseerivad sinu vaimseid võimeid. Ammusest ajast on isegi USA–s loobutud nimetamast peyotet, ayavaskat ja mõningaid seeni meelt moonutavateks taimedeks. Nüüd isegi National Geographic kirjutab neist kui meelt aktiviseerivatest taimedest – mis eetiliselt on täiesti kaks eri maailma. Ja indiaanirahvas on lihtsalt näidanud meile, et see kõik on praktiseeritav – mida me isegi praktiseerisime siin mõnisada aastat tagasi vägagi aktiivselt ja elu on näidanud, et meil on ju täiesti arvestatavad tegijad siin Eestiski olemas – nii et midagi uut sealt nagu ei tulnudki.

Suurem osa indiaanlasi on üle saanud dualiteedist “valge mees – indiaanlane”, jõudnud otsaga tagasi valgesse: pole olemas halbu inimesi, on olemas inimesi, kellel pole oma ajudega, nägemisvõimega vedanud. Kes oma pimeduses sooritavad vigu. Sest nõmedusest tulevad nii ahnus kui hirm kui õelus, piiratus. Me olime Cedar Wells´is Tomiga ja Jerri Nelson juhtis peyote–tseremooniat. Me rääkisime jälle Eestist ja siis ma ütlesin, et meil, eestlastel, oli veidi lihtsam tõmmata joon ja eraldada Eesti Venemaast, kuna me oleme nurga peal. Aga indiaanlaste ainukene tee oma kodumaad tagasi saada on harida ameeriklased indiaanlasteks. Ja Jerry Nelson üldiselt nõustus sellega.

Indiaanlaste jaoks pole olemas USA–d – vaid Kilpkonnasaar ehk Ameerika manner. Kõik poliitilised üksused, mis tulevad–lähevad, on nende jaoks mööduv. Nad näevad kõike nagu tervikuna ja prohvetid on ju öelnud, mis tuleb. Prohvetlused on osutunud seni tõeks.  

Hopi–indiaanlased teavad, et nad pärinevad otseselt tiibetlastest. Neil mõlemil on ükssama, omavahel kooskõlastamata legend, tiibetlastel sellest, kuidas mingil sajandil osa tiibetlasi rändas läbi maakera mingite laavakanalite kaudu Ameerika mandrile. Hopidel jällegi on lugu, et nad tulid Tiibetist. Kusjuures nad on väliselt absoluutselt sarnased. Kui me käisime hopide Esimeses Mesas – need on kaljude otsas paiknevad väikesed linnad –, siis mind täiesti shokeeris, et nurga tagant ei ilmunud välja mingi buda munk tilbuga pihus.

Indiaani maadel toimub iga päev mitu tseremooniat. Aga peyoteerod, preestrid peavad teinekord kaks–kolm tseremooniat nädalas. Tugevamad roadmanid liiguvad mööda Ameerikat tohutuid distantse. Olen olnud tseremoonial, millele sõitsid inimesed kohale Ameerika teisest otsast ainult sellepärast, et tseremooniat juhtis kuulus roadman ja oli teada, et sinna tulevad veel mitmed väga tugevad vaimsed inimesed ning oli oodata, et sellest tuleb väga tugev tseremoonia. Ja tuligi.

Sõdalase aeg pole kunagi kusagile kadunud. Lihtsalt muutumas on relvastik ja juba praegu on teada, et ka nendes maades, mis esindavad füüsilist sõjakust –USA, Jaapan, Venemaa, Iisrael – on aastaid tegeldud ka psüühilise relva väljatöötamisega. Aga psüühilisest relvast on ka kõrgemaid vibratsioone – ja sellest ollakse teadlikud. Ka hopide prohvetid, kellest üksainus on veel elus – Thomas Banyaka. Aga on ka teised prohvetid nagu Walles Must Hirv, Lakota rahva teadmamees, minu hea tuttav – need on inimesed, kes on Tões asunud kogu aeg – ega siis Tõde ei ole kuskile kadunud. Meie võime Tõde näha on olnud erinev erinevatel aegadel. Uuemad põlvkonnad ja ajastud on andnud jälle inimestele rohkem soovi Tõde näha, kuna järjest rohkem pettutakse selles illusioonis. Hakatakse lõpuks aru saama, et materialism ei ole ju praktiline. Ja et ka negatiivsus on ebapraktiline. Kusjuures kristlus on ju vaata et kõige suurem dualismi elushoidja. Minu arvates kristlased lõidki Saatana kontseptsiooni(naerab)… Dualiteediga annab ju teenida – ja inimesi manipuleerida.

Lähimateks aegadeks ei ole need kaugeltki meeldivad: inimühiskonna transformatsioon saab olema päris valus juba sellepärast, et väga paljud meist ei ole suutnud materialismi ja dualismi maailmas leida oma nidet. Tahes tahtmata tekib väärtuste omavaheline opositsioon ja selle maailma tõeliste väärtuste taastamine toimub kindlasti läbi konfliktide, sest vana võitleb ikka veel oma vana eest. See, mis praegu maailmas toimub, on ju tegelikult vanade põlvkondade, vana koolkonna visa võitlus uue, juba peale tuleva koolkonna vastu. Isegi nooremad inimesed on oma vanemate ja õpetajate koolkonna jätk – kõik, mis kaitseb materialismi ja sellega kaasnevat üha suuremat hävingut, kõik see on tegelikult juba möödumisele ja hukkumisele määratud. Aga ta peab päris kaua veel vastu, sest ta on väga sügavale sisse imbunud. Kogu see “Matrixi” värk on juba praegu silmaga näha. Nii nagu Ameerika on materialismi häll, nii on Ameerikas tekkinud juba ka uued trendid – alternatiivsed tele– ja raadiojaamad, kommuunid, kus inimesed omavahel vahetavad lihtsalt teenuseid, ilma et raha liiguks, ilma et makstaks makse, toetataks materialismi ja sõda, teiste inimeste ja looduse hävitamist.

Brasiilias oli näha, et nüüd, kus kristlased olid suurema osa maavaradest sealt välja pumbanud ja maha müünud, ei peeta ka kirikuid seal enam nii vajalikuks. Inimesi pole vaja enam komposteerida, sest nad on juba paljaks röövitud. Seetõttu kirikud kiratsevad, seal kasvavad juba puud, põõsad ja lilled, aga inimesed liiguvad tagasi oma vana hea voodoo ja maise usundi suunas.

No jaa, aga – kristluse abil. Nagu Jumala tagant tehti pappi. Nagu ristiusk on ju igal pool maailmas osutunud tegelikult ju väga materialistlikuks. Isegi praegu veel võivad suuremad kirikud võistelda suuremate pankade, pilvelõhkujate jt ehitistega (naerab)…

On olemas inimlikud tasandid sõltumata religioonist, rahvusest või rassist: madal, keskmine, kõrge. Geneetiline kultuur – ürgsed, tõelised väärtused on kõigil samad: soov olla õnnelik, suuremeelne, elada rahus. Ja siis on teised tasandid – pimestunud inimesed, kes lihtsalt tekitavad segadust, et selle pealt teenida või lihtsalt rumalusest. Halbu inimesi pole olemas, aga on tohutu hulk õnnetuid ja lolle. Ambitsioossed lollid teevad inimestele rohkem kahju, tagasihoidlikumad lollid (naerab) kannatavad ise.

Ausalt öeldes ma ei tea religioonidest mitte midagi. Kunagi tundsin huvi budismi vastu. Ja mingis oma inkarnatsioonis paar elu tagasi olin isegi vist taoismi õpetaja Hiinas – nii väidetakse. Aga praegu ma ütleks, et ma eelistaksin kõikidele uskumustele tervet mõistust ja kõrgeid motiive. On olemas Looja ja tema loodu, ja meie ning Looja vahele ei ole kedagi vaja. Inimesed tunnevad üksteist ära vastavalt oma meeldivustele ja veendumustele, vastavalt oma elektromagneetikatele. Meie esimeseks keeleks oli ja meie viimaseks keeleks saab jälle telepaatia. Kõik, mis vahepeal, on olnud erinevad mängud. Põhiväärtused ei ole kunagi muutunud. Inimese instinkt täna on, et ta on niinimetatud tsivilisatsioonist väsinud ja hea meelega liiguks edasi Eedeni jälle aia suunas. Me võiks nüüd mõnda aega jälle Paradiisis puhata – paradiisiaias Maa peal. Ja meie tehnoloogiad, meie haridus on täiesti võimelised seda Paradiisiaeda looma väga kiiresti väga kõrgel tasemel, ilma, et keegi midagi kaotaks. Praegu me elame veel selles maailmas, kus ühed, kellel on just õnnestunud paar panka põhja lasta ja värskelt saanud endale uue bemari – nad ei taha nagu teistega võrdsed olla teistega (naerab), tahaks nagu, saad aru, olla paremad… Aga nad unustavad teinekord, et nende tegevus võib põhjustada nende laste või lastelaste suremise vähki. Aga see möödub. Nii et inimese suund või soov on minna kas või ajutiselt korraks tagasi Eedeni aeda. Selleks tuleb väga palju materiaalseid asju lihtsalt hävitada, et asemele saaks jälle kasvada rohi (naerab) ja lilled…

Kas maha lammutada või kui nad kujutavad endast mingisuguseid materiaalseid väärtusi, siis kasutada neid otstarbeliselt – tuleks seal midagi TEHA. Aga usu selline propageerimine nagu praegu… Kas Kristus oli kristlane – selline küsimus. Kas Buddha oli budist? Kõik need vennikesed Piiblitega, kes siin ringi kõnnivad, tuleks viia Snelli tiigi äärde ja lasta neil üle vee kõndida. Ja kui nad upuvad Snelli tiigis (naerab), siis tuleb öelda: “Kahju! Sorry! Enne kui sa kuulutama tuled, mine ja õpi edasi, kuni sa oled oma eeskujuga võimeline propageerima seda, millest sa enda arvates tahaksid rääkida. Asjad on ju tegelikult lihtsad: kui sa tõesti tead, siis NÄITA. Kui sa ei tea, ära plääguta. Noh – jah…

Ma olen vihjanud siin ja seal ja huvi on väga suur, aga selleks tuleb meie valitsusel endale selgeks teha üks väga tähtis asi: kas nad ikka on patrioodid? Ma ütleksin, et meie senine valitsus pole küll iga hinna eest Eesti rahva eest elanud. On tegeldud rohkem pisikeste erakondlike jamadega ja omaenda pisikeste varastamistega ja minkide pankade ja äride põhjalaskmistega, rahade kantimistega ja erastamistega ja ärastamistega, aga RIIKI ja rahvast kui monoliiti ei ole LOODUDKI. Kõik see, mille nimel me kunagi kannatasime, haihtus niipea, kui materialism–kapitalism sisse lõi ja inimesed oma erahuvide järgi ära killustusid. Ma ise oleks oodanud, et eestlased loovad rahvusriigi. Aga selgus, et meie valitsusel ei ole seni nagu sellist plaani olnudki. Loodan, et võibolla nüüd tekib mingisugune stabiilsem valitsus vähemalt mõnekski ajaks ja et äkki nad tõepoolest pööravad Eestile kui riigile rohkem tähelepanu. Ei ole mõtet seda vaest riiki kohe jälle kellegigi ära anda…

Kui linnavalitsus annaks mulle garantiid, et nad ei lase vahepeal mingil Arco Varal vms ennast kinni maksata, et poole pealt ei tulda jälle mingite muude projektidega vahele, siis oleks võimalik Eestis luua üks või kaks sedasorti keskust, nagu seda on näiteks Findhorn Foundation, kus toimib aastaringselt rahvusvaheline kultuurilis–vaimne–teaduslik kommuun. Selle saaks ühendada ülejäänud maailma ketiga ja ühendada Eesti elavasse vaimsesse vooluvõrku. Nii nagu Swami Sri Yuktesvar sai kunagi Babaji käest käskluse raamat kirjutada, nii sain mina kunagi käskluse luua organisatsioon, mille nimeks on Spiritnet ehk Vaimuvõrk. Oleme vennaga selle kaks peapreestrit ja presidenti. See on funktsioneerinud vaimsel ja telepaatilisel tasandil juba mitu aastat. USA–s on ta registreeritud mittetulundusühinguna ja suurem osa indiaanlasi on sellest teadlikud ning tegutsevad selle egiidi all. Me ei ole seda reklaaminud, me ei ole püüdnudki seda materialiseerida, sest ei ole vajadustki. Vaimuvõrk ongi vaimne. Küll aga on Vaimuvõrgu raames võimalik kõiki neid üritusi ja loomisi organiseerida ja finantseerida ja kuna me oleme seotud lähedat isiklikult mitmete tugevate struktuuridega, mis finantseerivad teinekord terveid valitsusi, siis oleks meil võimalik väljaspoolt Eestit tuua sisse vajalik see toetus. See oleks meie riigile kasulik nii materiaalselt, vaimselt, poliitiliselt kui ka kultuuriliselt.

See oleks aastaringne kommuun, kus elavad rahvusvaheliselt tunnustatud ja tuntud teadlased, õpetlased, kirjanikud, vaimu– ja kultuuriinimesed. See oleks nagu 21. sajandi Marsi küla – ühest küljest lihtne, kuid samal ajal täiuslikult funktsioneeriv ökolinnak. Me teame omast käest, et igalt poolt maailmast oleks siia tulijaid, kes kirjutaksid siin oma teaduslikke töid, raamatuid ja filmistsenaariume, samal saaks siin pidada loenguid ja konverentse, kultuurilisi ja vaimseid üritusi. See ei oleks mingi religioonifanaatikute kogunemine, vaid vastupidi – Terve Mõistuse Kiriku inimeste üks peatuspaik. Siin oleks üks, Shotimaal teine, paar tükki Ameerikas, mõni Austraalias – et inimesed saaksid seda kettipidi üksteisega suhelda. Interneti püsiühendus, täielikud kommunikatsioonid – aga mitte mingisugune isetegevus, aga ikka, noh, tõsine… Nii nagu Findhornis koha peal leiutatakse ja rakendatakse koha peal ökoloogiliselt õigustatud tehnoloogiad ning Maaga ja maailmaga suhtlemisi, samamoodi ka siin. Eestlaste seas on ju väga leidlikke ja tarku inimesi küll ja küll, kellel puudub võimalus oma asju demonstreerida. Meie personaalne huvi oleks siin ainult see, et saaks korda see on osa meie missioonist, mida me niikui nii teeme mujal maailmas.

Vanad hiinlased ütlesid, et on olemas loodus looduses ja loodus inimeses. Kõik see, mis meis loodus pole, on praht, ego. Ja ma väga loodan, et me jõuame Loodusega enne ära leppida, kui Loodus otsustab meist vabaneda.

Eesti rahvas võiks oma isikliku eeskujuga näidata teistele maadele ja rahvastele, et on võimalik Loodusega elada rahujalal, harmoonias. Selleks tuleb meil lihtsalt taltsutada mõningaid oma madalamaid kirgi ja õppida ennast majandama, ilma et me peaksime tingimata enda ümbrust hävitama. Ma arvan, et Eestil on selleks väga tugev shanss ja maailmas oleks sellele liikumisele väga palju toetust – ka rahalist. Milleks ennast nii odavalt müüa, kui on võimalik asju ajada kõrgel tasemel?  On protsesse, mida tagasi pöörata enam ei saa, aga mida annab suunata – õigesse suunda. Vastandid ei pea omavahel tingimata ju võitema – vastandid võivad leida omavahel harmoonia. Ja tehnoloogia ning inimeste tegelikud huvid võivad minna omavahel harmooniasse niipea, kui saadakse aru, et materialism kui selline on hävitav ja ebapraktiline. Siis luuakse lihtsalt nii palju, kui vaja on – mitte rohkem. Praegu kuhjatakse tohutuid hunnikuid prahti lihtsalt selleks, et mingeid numbreid kuskil kirja saada. Toimub mingi hullus – inimestel on lihtsalt ajud pehmed. Praegune meeskond loob sõdasid ja tekitab kunstlikult konflikte, sest see on kellelegi materiaalselt kasulik. Materialismi nimel hävitatakse elavat. Indiaanlastel on üks väga hea ütlus: Maa ei ole meie oma, me rendime seda oma tulevastelt põlvedelt – seitse põlve ette. Ja me peame neile jätma selle samasugusena – või PAREMANA – kui see, mille me ise saime.

Jah – mis nüüd on avastatud teaduslike meetoditega kui hetkel maailma kõige vanem teadlik kultuur – üle 400 000 aasta teadlikku minevikku. Ja nad avastati nii hiljuti ainult selle pärast, et nad polnud enesest jätnud jälgi. Nagu nad ise ütlevad: nagu nad ennast Maa peale oma mõttega ise materialiseerisid, nii on nad jäänud – alasti, paljajalu, kasutades ainult seda, mis hädavajalik, elades äielikus harmoonias iseenese ja ümbritseva loodusega. Noh, neid ümbritsev loodus on nüüd muutunud keeruliseks, sest valged on selle seal persse keeranud, aga nad on visalt iseendaks jäänud. Neilt on meeletult õppida. Ka neil oli kunagi võimalus valida esimestena põllumajandus ja majandus kui selline, sõjandus – aga nad keeldusid. Sest nende filosoofia järgi põllumajandus on tegelikult taimede ja loomade koonduslaagrid, kus neid kasvatatakse TAPMISE ja õgimise eesmärgil. Inimesed, kes elavad loodusega käsikäes, võtavad looduselt ainult nii palju, kui neile parajasti vaja on. Vaata, kui palju Ameerikas farmerid hävitavad põllumajanduslikku produkti, kaasa arvatud ka loomi, kui neile muutub kasulikumas seda mitte müüa.  Miljoneid elavaid organisme hoitakse ebainimlikes tingimustes selle nimel, et nad lõpuks maha tappa ja kotlettideks muuta. Aga selle peale me ei mõtle, et hirmud – loomad ju teavad alati, et neid tapetakse –  ju kodeeruvad sellesse lihasse, mida me pärast sööme. Ja niimoodi luuaksegi hirmunud, ehmatatud ja ebastabiilseid inimesi. Me oleme ju see, mida me sööme.  Sellepärast ongi inimesed nii ARAD praegu ja nii kergesti hirmutatavad – kõikjal, eriti USA–s.

Ma ei tea seda, aga ma ei usu, et aborigeenid oleksid lollemad kui keegi teine. Meis on, eriti viimase paarisaja aasta jooksul kunstlikult üles köetud ahnust, hirmu tuleviku ees, mis on meid kogu aeg sundinud endale persse alla kraapima tegelikult ebavajalikke tagavarasid. Ja meis on kunstlikult tekitatud usalduse puudumist üksteise ja looduse suhtes ja selle usalduse puudumise pinnal tekitatakse hirm: meie ja nemad, vaenlane kusagil – nimetu ja näotu, kelle eest me peame justkui ennast kaitsma ja tekitama mingeid relvi, sest relvatööstus on kasulik bisness. Kõik me teame, et beid relvi kasutada ei saa, sest see tähendaks meie eneste hukku. Aga tehakse bisnessit. Indiaanlased on öelnud, et me oleme alati teadnud, et seal maa sees on uraan ja seal maa sees mingi muu metall. Seni, kuni need on omas elemendis, on nad väekohad, kus saab palvetada, ravida. Kui sa aga nad välja võtad ja moondad, muudad nende koodi, siis võivad neist saada surmariistad.  Kui inimene hakkab looduse poolt loodud asju, mis on tekkinud erinevate vaimsete protsesside tulemusel ja järelikult harmoonias oma tagapõhjadega, teadlikult ümber kodeerima, ümber kloonima, siis inimene on peaaegu täiesti teadmatu selle asja tegelikest tagajärgedest. Inimene mõtleb oma ahnuse ja piiratuse seisukohalt ja teeb teo ära enne, kui ta on analüüsinud selle tegelikku tagajärge. Alati on lootus, et mats käib alles pärast minu surma. Nad ei mõtle tuleviku peale, nad ei mõtle ka oma laste peale. Ja kõige suurem praegu liikumapanev jõud on ju noored, kellel endalgi peavad kunagi lapsed tulema – sa ei taha ju, et su lapsed sünniksid ühe või kolme jalaga. Seesama Suzuki kõne Rio de Janeiro konverentsil tõmbas kogu sellele suurele poliitilisele valele lihtsalt vee peale: teil pole õigus meile moraali lugeda. Lugege enne üksteisele moraali ja hakake meile eeskujudeks selles, millest te ainult tühje sõnu räägite. Täiskasvanud – võtke aru pähe – me näeme ju, et see maa, mille te meile jätate, on kohutav (1)

Nad elavad korilusest. Ja nende hulgas peetakse normiks jõuda sellisele vaimsele tasemele, kus paljud neist lähevad jahile paljaste kätega ja lihtsalt ütlevad jahiloomale, et anna ennast mulle – ja jahiloom annabki. Nende võimete kohta levivad sellised jutud, et võiks ju tunduda legendina, kui ei teaks, et see kõik on võimalik.

LUGU

Või nagu mulle mingisugune naisukene kunagi väitis, et delfiinid on lollid – nad ei oska kümnenigi lugeda. Aga me teame, et delfiini vaimne energeetika on umbes 150% Kristuse energeetikast. Ja ka vaaladel on see hästi kõrge. See on umbes sama, nagu sipelgas püüaks meile sipelga keelt õpetada ja väidaks peale seda, et inimene on nii loll, et ei oska sipelga keeltki.

Jah, seda on nüüd juba mitmeid aastaid. Niipea kui see Spiritnet’i kontseptisoon neile pärale jõudis, said nad aru, et vaimne tegevus peaks toimuma ööpäevaringselt. Ja põlisrahvad sõlmisid kokkuleppe, et iga rahvas igal kontinendil palvetab neli tundi järjest – ja järgmised võtavad üle.

Noh, kõik on ju vaimne. Maausulistena me teame, et igal puul ja järvel ja mäekesel või paigal on omad kaitsevaimud. Ja võibolla lihtsalt taastati nendega elav suhe. Ja elava suhte kaudu on võimalik väga palju asju korda teha. Selleks on koostöö loodusega – eelkõige vaimse aspektiga. Kui inimesed saavad aru tõelistest väärtustest ja väärtustavad selle maailma ümber, siis jõuabki paradiisi kontseptsioon jälle kohale. Paradiis ei ole miski, mis tuleb peale surma, kui sa oled hea laps, vaid paradiis ehk harmoonia võib saata meid läbi kogu elu, läbi kõikide inkarnatsioonide. Paradiis algab eelkõige sinu sisemisest seisundist.

Mingi USA kongresmen küsis, et Eesti – ma tean küll Eestit, seal ju ei ole midagi – ei majandust, ei erilist kultuuri peale selle laulupeokese ja paari väikse asja – need on teistelgi olemas. Mille poolest on siis just Eesti nii beag deal?

Ma ütlesin, et Eestis on tohutu kõrge protsent võimetega sündinud inimesi – ravijaid ja nägijaid. Siis ta erutus tohutult ja ütles: “Wou! Vat see on tõesti õudsalt huvitav. Sest see tähendab ju ka uute vaimsete tehnoloogiate ja meetodite rohkust, infovälja avatust ja tohutuid asju, mis selles on. Ja siis läks kunagi jutuks ning ma ütlesin, et mõned rahvad on nagu meri ja mõned nagu järved. Aga Eesti rahvas on nagu kaev – tibatilluke, aga sügav. Ja me ei ole põhjani jõudnudki. Me ei ole ammu enam põhjas käinud, me ei tea, mis seal kõik olla võib, sest me viimasel ajal pole taibanud sügavuti otsida. Ja need suhted, mida oleme loonud ameerika indiaanlaste ja eestlaste vahel, ongi tegelikult esimesed sammud minna ja võtta jälle põhjast ka. Mina tagasi meie oma geneetilise kultuuri juurde, nende geneetiliste rikkuste juurde, mis loodus meile kinkinud – enne poliitilisi arusaamasid, enne riikide nimetusi, enne kurat teab mida kõike, kui me olime lihtsalt inimesed, kui me lihtsalt suhtlesime Loojaga ja olime osa Looja jõust.

Kuna need on olnud täiesti avatud, siis on sinna sattunud igasugust rahvast, ka uudishimutsejaid ja tühitargutajaid. Aga kõige huvitavam on see, et lihtsad inimesed arvavad, et need teised, ebatavalised inimesed, on nendest kõvasti targemad. Ei ole. Intelligentne inimene on võibolla kohanemisvõimelisem ja kavalam, aga intelligents ei anna tarkust. Tarkus on geneetiline, see sünnib. Ja aeg on näidanud, et just need lihtsad inimesed on indiaanlaste matsust hulga paremini aru saanud kui nood teised, keerulised (naerab). Sest nad on ennast tihtipeale ette valesti ära programmeerinud ja kui miski nende programmiga ei klapi, tekib konflikt: kuidas mii, aga raamatus ju kirjutati? See juhtub kõigi nendega, on Castanedat ennast täis tuupinud. Nad unustavad ära, et indiaanlased on praktikud. Mul on nii meeles, kui küsiti Dallase käest, et kuidas sinul, Dallas, selle personaalse paueriga ikka lood on. Dallas ütles, et ma küll pole kuulnud sellisest asjast – sellist asja pole olemas. Aga on olemas Looja vägi ja kui me oskame ja kui me motiivid õiged on, siis Looja laenab meile oma väge tegemisteks. Aga isiklikku väge ma ei ole küll kuulnud, et kellelgi oleks märkimisväärselt, vähemalt nii palju, et sellest võiks nagu juttu teha. Ja siis küsiti, et kuidas sa oma PUNKTI nihutad ja Dallas ütles, et temal küll ei ole punkti, mida nihutada (naerab). Väga paljud inimesed lähevad just nagu ilusa, kuid siiski kunstilise kirjanduse õnge ja hakkavad selle kunstilise kirjanduse järgi oma elusid seadma (naerab) – shamaanideks ja värkideks…(naerab) Siis imestavad väga, kui sellised lihtindiaanlased ehk praktikud tõmbavad sellele vee peale.

Ma olime Brasiilias koos yanomane indiaanlastega, kes on erakordselt võimsad inimesed, yanomane shamaanid on õudsalt kõvad mehed! Vanakesed elavadki seal alasti looduses, oma linnusulekesed peas – mis on antennid vaimude ja inimeste vahel, sest linnud on need, kes lendavad seal vahepeal. Linnud on nagu õhumaailma kalad. Ja inimene on nagu õhumaailma krabi, kes põhjas ringi kooberdab. Ja Naissaarel on juhtunud väga palju häid asju. On inimesi, kes otseselt väidavad, et elu koosneb kahest perioodist – enne ja pärast Naissaart. Need, kes on pihta saanud. Ja tavaliselt on need lihtsad asjad, mis vajavad pihta saamist. Ka vaimne on tegelikult ju praktiline maailm: sa kas näed või EI näe. Sa kas tunned või EI tunne. Ja maailmas on väga palju, mida saab harmoniseerida. Seda ei tohi segi ajada energiate manipuleerimisega. Ravimine on ju ka harmoniseerimine, mitte manipuleerimine, Kui sa lähed jõuga kallale ja püüad vägistada, siis sa saad ise näppe pidi. Jõle palju on meil tekkinud neid targutajaid ja euroshamaane, kes samal ajal hea meelega panevad kanepit ja õlut ja paneksid peyotet hea meelega ja samal ajal paneksid ei tea mida veel hea meelega. Ja kes tegelikult flirdivad vaimsuse kui hobiga, saamata tihtipeale aru, et nende asjadega ei saa flirtida, et see on tegelikult eluviis.

Nii indiaani rahvas on meile näidanud, et vaimsed praktikad ei ole mingi etnograafiline jama, vaid see on igapäevane praktiline töö ja tegevus, mis on muutumas järjest aktuaalsemaks ja vaata et praktiliselt kõige väärtuslikumaks tegevuseks. Sest igal õigel vaimsel tegevusel ON tagajärg ja see ei ole niisama jutupuhumine. Nii et kui selle tagajärjeks on olnud see, et eestlased on aru saanud, et kõik nende vägi ja jõud ja nägemine peitub neis enestes, et seda ei pea mujalt otsima minema, siis on indiaanlased juba tubli töö ära teinud. Seda enam teades, et kõik selle kandi ürgrahvad on ju omavahel geneetiliselt sugulased. Nii et see on tegelikult nagu naabersuguharu külaskäigud tuttavate juurde.

Üks põhjus, miks indiaanlased on Eestisse sattunud, on mu meelest see, et eestlane on juba kaua otsinud instinktiivselt tagasiteed omaenese geneetilise kultuuri juurde. Ja praegune tendents tundub, et inimesed järjest rohkem liiguvad tagasi Tõe suunas. Väga palju ilusaid muinasjutte on meile siin aastasadade vältel püütud kaela määrida ja tundub, et meie rahvas on siiski pääsenud sellest põhilisest ajude pesust ja seda tänu oma võibolla ürgselt vanale skepsisele. Tendents nii indiaanlastel kui ka meie rahval ja ka vene ning Siberi rahvastel oma geneetilise kultuuri poole on praegu väga tugev.

Mul pole ainugi. Ma lihtsalt tean, et see toimub. Kuna meie geneetiline kultuur on meisse kodeeritud, siis selleks ei ole tohutuid gurusid või mingeid liikumisi vajagi. Selleks on vaja lihtsalt inimestel kasutada oma tervet mõistust ja oma terveid instinkte. Meil on ju halvad eeskujud kõikjal näha: USA, Euroopa Liit – kõik sellised asjad, mis on negatiivse märgi juba maha pannud. Tuleb ainult vaadata, mis tuleb meil tegemata jätta.

Ma ütleksin niimoodi, et kui me õpime visualiseerima Maad, maakera kui elusolendit, siis me oleme teinud tohutu liigutuse edasi. Ja kui me õpime nägema kõikides inimestes eelkõige inimsust ja inimest ennast, elu kui printsiipi, mida tuleb võrdselt kaitsta, et me ei pea enam valima poolt või vastu –  inimeste vastu, vaid lihtsalt mõningate suhtumiste vastu. Kõik inimesed on loodud tegelikult üksteist hindama ja armastama. Kõikjal hinnatakse samu põhiväärtusi. Ja me oleme liialt palju lasknud enda ja Looja, enda ja Maa, enda ja Tõe vahele kõikvõimalikke tõlgendajaid, agente ja vahemehi, kes selle pealt oma protsendikest teenivad ja kelle huvides on dualiteedi ja trialiteedi elushoidmine, sest sogases vees on neil lihtsam oma kala püüda. Tavaliselt on need ambitsioossed keskpärasused, kes siis kas poliitikas või rahandusmaailmas hoiavad inimlikku nõmedust teataval tasemel ja meie kontsentratsiooni piisavalt hajutatult, et me ei saaks keskenduda tõelisele. Selle jaoks on meil meedia – ostetav ja müüdav, selle jaoks on loodud kogu pangandussüsteem – ostetav ja müüdav. Selle jaoks on loodud poliitika kontseptsioon, mis lahutab inimesi üksteisest – ja poliitikud, kelle huvides on iga hinna eest olemas olla ja rahva kulul tegelikult rahvale kahju teha, sest (naerdes) ei ole ühtegi poliitikat maailmas, mis oleks veel harmoonia loonud. Ja nii edasi (naerab)…

Eesti rahvas võibolla oleks aktiivsem ku tal oleks mingisugunegi usaldusväärne väljund. Aga meie poliitiline süsteem hetkel on loodud selline, et mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest, kõik võivad kõike varastada, kõiki petta, isegi meie meedia võib rahulikult edastada täielikult eksitavat informatsiooni, ilma et keegi neid selle eest karistaks. Ja inimestel puudub ORGAN, kelle poole tegelikult pöörduda või kelle kaudu tegelikult oma asju ajada. Inimeste käest on otsene võim täiesti ära võetud.

Mina ütleksin, et tegelikult üks korralik kolhoosi esimees umbes kümne ase–esimehega juhiks Eesti rahulikult ära. Nii nagu kunagi juhiti Kirovi Kalurikolhoosi. Eesti on ju tegelikult keskmise kolhoosi suurune – väike riik. Ja meie tohutult segaseks ja bürokraatlikuks aetud võimusüsteem tegelikult takistab Eesti arengut. Ükskõik kes parajasti võimule ka ei tule, need, kes parajasti võimul ei ole, on lausa kohustatud võimule takistusi tekitama. Sest struktuur on nii loodud, et võimulolijatel puuduks igasugune võimalus eesti rahva ja riigi heaks midagi teha. Ja see on nii lollisti püsti pandud, et seda ei oskagi kommenteerida.

Mitte midagi üle mõistuse käivat. Ma ütleksin, et nad on õpetanud normaalsust. Nende omavahelised inimlikud suhted on üpris normaalsed, nad on leidnud tee tagasi oma tegeliku traditsiooni juurde, kus peitubki püsimine ja jõud, mis on vahepeal olnud kaduma läinud. Ma ei usu, et neilt kõik vägisi ära võeti – palju võeti ka pettusega ja vastastikustel kokkulepetel, millesse nad uskusid või millesse neid pandi uskuma. Ma olen kindel, et ka nende hulgas leidus pettureid ja reetureid omakasu pärast. Indiaanlased ei ole ju mingi muinasjuturahvas – nad on ka inimesed. Aga nad on jõudnud läbi oma suurte vigade tagasi millegi juurde, mis on iidne, püsiv ja jätkuv. Ja see on nende vaimsus, nende usk maasse ja Taevassse – nagu ürgeestlastelgi. Lakota tähendab “Maa inimene”. Ma usun, et ka nende teistes keeltes see on samamoodi. Maa on ema, taevas on Isa ja vaimud askeldavad seal vahepeal…

Küsis Peeter Liiv

Allikas: Päikesetuul